Henno Arrak (1930–2017), sündinud Tallinnas, oli väljapaistev Eesti graafik, kelle elu ja töö peegeldavad nii isiklikke kogemusi kui ka Eesti ajaloo keerdkäike. Tema mitmekülgne panus kunsti, poliitika ja kultuuri valdkondadesse on jätnud sügava jälje nii Eesti kui ka rahvusvahelisse kunstimaailma.

Arrak alustas oma haridusteed Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledzis, kuid pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal suunati ta Tallinna 15. algkooli ja seejärel Gustav Adolfi gümnaasiumisse. Tema noorus ja varane haridustee langesid kokku ajaga, mil Eesti oli sunnitud kogema sõda ja okupatsiooni, mis mõjutasid sügavalt tema vaateid ja tulevast kunstilist teekonda.

1949. aastal, olles Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilane, arreteeriti Arrak nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest. Ta veetis kuus ja pool aastat Kasahstani tööparanduslaagris. See kogemus kujundas tema tulevase elu ja karjääri suunda, süvendades tema pühendumist kunstile ja vabadusele.

Pärast vangistusest vabanemist naasis Arrak Eestisse, kus ta astus Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti. Seal omandas ta graafika alal sügavad teadmised ja oskused, mis kujundasid tema hilisema töö aluseks. Arrak töötas koos kirjastusega Eesti Raamat, kujundades ja illustreerides raamatuid, ning lõi ka mitmeid eksliibriseid ja postmarke.

Arraku tööd, mis hõlmavad mitmeid graafikatehnikaid nagu puugravüür, mezzotinto, ofort, vernis mou, kuivnõel ja linoollõige, on leidnud tunnustust ja koha kunstikogudes üle maailma, sealhulgas USA-s, Jaapanis ja Saksamaal.

1980ndate lõpus mängis Arrak olulist rolli Eesti üldrahvalikus vabadusliikumises. Ta osales aktiivselt Hirvepargi meeleavalduse ettevalmistamisel ja oli üks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajatest. Lisaks kunstilisele tööle avaldas Arrak mitmeid Nõukogude süsteemi kritiseerivaid esseid ja tõlkis Aleksandr Solženitsõni “Gulagi arhipelaagi” esimese osa eesti keelde.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist keskendus Arrak peamiselt oma loometööle, jätkates oma panust Eesti kunsti ja kultuuri arengusse. Tema elu ja töö kujutavad endast tunnistust Eesti rahva vastupanust ja püüdlustest vabaduse poole, jättes olulise jälje Eesti kultuurilukku.