Näitus “Henno Arrak. Graafikakunsti sügavus” 

Eesti graafika suurmeistri Henno Arraku loomingu näitus Tartu Kaubamaja galeriis

25. jaanuaril 2024 kell 18.00 avati Tartu Kaubamaja II korruse galeriis Eesti graafika suurmeistri Henno Arraku näitus „Henno Arrak. Graafikakunsti sügavus“, mis heidab pilgu kunstniku mitmekülgsele vabagraafika loomingule.

Näitusel „Henno Arrak. Graafikakunsti sügavus“ on väljas metsotinto, puugravüüri ja linoollõike tehnikas teosed aastatest 1957 – 1995.  Erakogudest pärit teoste valiku aluseks on lummuse faktor. Aeganõudvate graafikatehnikatega on Arrak teostesse kodeerinud süvenemise naudingut pakkuva laengu. Arrakule iseloomulikud peened detailid ja kontrastid haaravad ka nooremat klikikultuuris kasvanud kunstihuvilist. Ajatud teemad ja kodeeritud sõnumid, tehniline meisterlikkus ning inimlähedane vaade paeluvad Henno Arraku teostes ning inspireerivad kaasamõtlemist. Näitus on väike sissevaade Arraku mitmekülgsesse panusesse Eesti kunsti- ja kultuuriloos ning eeltaktiks kunstniku 95. sünniaastapäeva tähistamisele järgmisel aastal. Eesti graafikakunsti kullafondiga tuttavatele külastajatele pakuvad äratundmisrõõmu Arraku tuntumad teosed nagu metsotintotehnikas „Lamav naine“ (1975) ja „Nokturn“ (1978), vähem teada teoste seas on linoooltehnikas „Õhtu Võhandu jõel“ (1964). Käesolev näitus Tartu Kaubamaja galeriis jääb avatuks 1. märtsini.

Henno Arrak sündis 1930. aastal Tallinnas. Tallinna Polütehnilise Instituudi õpingute ajal saadeti Arrak nõukogudevastase agitatsiooni eest vangilaagrisse ning kodumaale naasis alles kuue ja poole aasta järel pärast Stalini surma. 1957. aastal astus Arrak Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti graafika osakonda, mille lõpetas 1963. aastal. Juba kooliajal sai ta kunstnikuna tööd ning kooli diplomitööna valmis puugravüüri tehnikas raamatu kujundus ja illustratsioonid Rudolf Sirge romaanile „Maa ja rahvas“. Puugravüüri tehnika jäi Arrakut saatma kogu loomingulise elu, lisaks teised klassikalised graafika tehnikad: mezzotinto, ofort, kuivnõel, linoollõige ning nagu Arrak ise on öelnud: „/…/ ja muidugi [olen] joonistanud täiest südamest.“ Arraku mitmekülgse ja mahuka loomingu moodustavad vabagraafika, raamatuillustratsioonid, üle 300 eksliibrise ja postmargid. Tema tööd on leidnud tee kogujate kollektsioonidesse üle maailma, sh USA-sse, Jaapanisse ja Saksamaale. Huvitava faktina on Henno Arrak tõlkinud eesti keelde Aleksandr Solženitsõni “Gulagi arhipelaagi” esimese osa.